PTR-kirje: kuidas arvutinimest saab ettevõte

Kes tahab teada, kellele IP-aadress kuulub, vaatab tavaliselt võrgukataloogi, Euroopa aadresside puhul siis RIPE andmebaasi. On teine tee, mida sageli märkamata jäetakse: pöördotsing DNS-is. Seejuures ei küsi te „Kellele võrk kuulub?“, vaid „Mis nime kannab arvuti selle aadressi taga?“. Kui nimes on ettevõtte domeen, on teil kasutatav vihje.

See artikkel selgitab, mis on PTR-record (PTR-kirje), kes selle seab, mille järgi eristada kasutatavaid väärtusetutest kirjetest ja kus meetod piirile jõuab. Võrgukataloogi teed kirjeldab Reverse IP Lookup lihtsalt selgitatuna.

Mis on PTR-kirje

DNS tunneb kahte suunda. Tavaliselt küsite nime ja saate aadressi (A- või AAAA-kirje). PTR-kirje (inglise keeles pointer record) on vastupidine suund: aadressi kohta annab see nime.

Tehniliselt pööratakse aadress selleks ümber ja varustatakse erilõpuga. Aadressist 203.0.113.25 saab päring 25.113.0.203.in-addr.arpa. IPv6 puhul on lõpp ip6.arpa. Aadress pööratakse seejuures märk märgi haaval ümber. Vastus on arvutinimi, näiteks mail.beispiel-firma.example.

Oluline: PTR-kirje on vabatahtlik. On aadresse ilma kirjeta. Kirje ei pea ühtima edasisuunalise kirjega. See on vihje, mitte tõend.

Kes selle seab

PTR-kirjet hoiab korras see, kes haldab aadressiplokki:

• Pakkujad seavad oma kliendiühenduste jaoks tavaliselt automaatselt loodud kogumisnimed.
• Ettevõtted oma aadressiplokiga hoiavad kirjeid ise korras ja kannavad sageli sisse oma domeeni.
• Äriühendused saavad mõne pakkuja juures soovi korral kirje kliendi domeeniga. See juhtub eelkõige meiliserverite puhul, sest paljud adressaadid lükkavad tagasi kirjad aadressidelt ilma sobiva arvutinimeta.

Sellest järeldub: kirje oma domeeniga on märk, et keegi on aadressi teadlikult korda teinud. Automaatselt loodud nimi ütleb ainult pakkuja kohta midagi.

Mustri äratundmine: kogumisnimi või oma domeen

Arvutinimi koosneb kahest osast: eesosast (mail, pool-1-2-3-4) ja lõpus olevast registreeritavast domeenist (beispiel-firma.example). Domeen reedab teile operaatori, eesosa reedab, kas nimi anti käsitsi või automaatselt.

Tüüpilised tunnused kogumisnime kohta, mis ettevõtet ei reeda:

• aadressi osad on nimes: 203-0-113-25.provider.example või 25.113.0.203.provider.example
• sõnad nagu dyn, dynamic, dial, pool, dsl, adsl, cable, cust, customer, mobile, lte, static, nat, cgn, client
• domeen, mis kuulub selgelt pakkujale, majutajale või andmekeskusele

Tüüpilised tunnused kasutatava nime kohta:

• kõnekas eesosa nagu mail, gw, fw, vpn, proxy või smtp
• aadressi osi nimes ei ole
• domeen, mis kuulub selgelt ettevõttele, mitte pakkujale

Tabel näitab ka lõksu: kui domeen pärineb pakkujalt või majutajalt, ei anna nimi teile midagi, isegi kui see näeb ilus välja. Kasutatav hindamine vajab seetõttu tuntud pakkuja- ja majutaja-domeenide nimekirja, mis välja jäetakse.

Domeenilt ettevõtteni

Domeen ei ole veel ettevõte. Tavaline tee ettevõtteni läheb domeeni taga oleva veebilehe kaudu:

1. Määrata registreeritav domeen. Aadressist mail.beispiel-firma.example saab beispiel-firma.example. Lõppude nagu co.uk puhul loevad kolm osa.
2. Avada impressum. Saksamaal, Austrias ja Šveitsis peavad äritegevuslikud veebilehed nimetama operaatori, tavaliselt koos õigusliku vormiga (GmbH, AG, KG jne).
3. Lugeda välja õiguslik nimi ja kontrollida, kas see kuulub juriidilisele isikule, mitte eraisikule.

Tekstiotsingul on piirid. Impressumid ei ole ühtemoodi üles ehitatud, mõned lehed laadivad sisu alles skriptiga. Vahel seisab impressumis agentuur või emakontsern. Automaatne sidumine jääb seetõttu ettepanekuks, mida inimene kahtluse korral kontrollib. Alternatiivina annavad ettevõtete andmebaasid domeeni kohta ettevõtte nime, ka see ei ole kunagi täielik.

Proovige ise

Teil ei ole vaja eritarkvara. macOS-is ja Linuxis on olemas dig, Windowsis nslookup. Näited kasutavad aadressi 203.0.113.25, mis on dokumentatsiooni jaoks mõeldud vahemikust (RFC 5737). See ei kuulu kellelegi ja seetõttu ei ole sellel päris kirjet. Pange oma katsete jaoks oma ühenduse või serveri aadress.

# Pöördotsing, ainult vastus
dig -x 203.0.113.25 +short

# Põhjalikult, ümberpööratud päringuga
dig -x 203.0.113.25

# Windows, macOS ja Linux
nslookup 203.0.113.25

Nii loete väljundit:

• Valikuga +short seisab vastuses ainult arvutinimi, näiteks mail.beispiel-firma.example. (punkt lõpus on tahtlik). Kui midagi ei tule, kirjet ei ole.
• Ilma +short-ita näitab dig jaotises QUESTION ümberpööratud päringut koos in-addr.arpa-ga. Jaotises ANSWER on rida PTR ja nimega.
• Staatus NXDOMAIN tähendab: selle aadressi kohta kirjet ei ole. SERVFAIL või ajalõpp tähendab: vastutav nimeserver ei vasta.
• nslookup näitab name = ja selle järel arvutinime või teadet, et nime ei leitud.

Vastukontrolliks küsige nime edasisuunas (dig beispiel-firma.example +short). Kui nimi viitab jälle samale aadressile, on kirje usutavam. Kui edasi- ja tagasisuund ei ühti, on ettevaatus paigal.

Meetodi piirid

• Aegunud kirjed. Aadressid vahetavad omanikku, kirjed jäävad püsima. Nimi, mis oli aastaid tagasi õige, võib täna viia teise ettevõtteni või enam mitte ühegi.
• Teenusepakkujate meiliserverid. Paljud ettevõtted saadavad kirju majutaja või turundustööriista kaudu. Arvutinimi viitab siis teenusepakkujale, mitte ettevõttele.
• Ühiselt kasutatavad aadressid. Ettevõtte nimega aadressi taga võib istuda mitu büroohoone või coworking-ruumi rentnikku. Nimi kuulub siis rendileandjale.
• Ajalimiidid. DNS-päringud võivad rippuma jääda. Kes neid taustal hindab, peab lühikese aja pärast alla andma ega tohi vastust sundida.
• Kodukontor ja mobiilivõrk. Siin on peaaegu alati ainult kogumisnimed. Miks see nii on, seisab artiklis Kodukontor, VPN ja mobiilivõrk: keda te ei näe.

Kuidas PTR, võrgukataloog ja hindamine koos külastajate tuvastamise annavad, näitab ülevaade Kuidas ettevõtete tuvastamine toimib? Tehnika 6 sammuga. Seal on ka, miks tabamused sihtrühma järgi tugevasti kõiguvad.

Näide praktikast: Whovisit kasutab pöördotsingut ainult pakkujate võrkude aadresside puhul, viskab kogumisnimed ja tuntud pakkuja-domeenid ära, ootab vastust kõige rohkem kaks sekundit ja jätab meelde ainult domeeni ja ettevõtte seose, mitte kunagi IP-aadressi. Millised külastajaklassid on olemas ja mida need tähendavad, seisab abis jaotises Külastajaklassid: ettevõte, internetipakkuja, andmekeskus.

Lühidalt kokku võetuna

PTR-kirje on vabatahtlik vihje aadressi taga oleva arvutinime kohta. Väärtuslikuks muutub see, kui nimi sisaldab oma ettevõtte domeeni ega näita pakkuja mustreid. Domeenilt ettevõtteni viib tavaliselt impressum. Iga sidumine jääb oletuseks veamääraga. Mitte ühtegi kirjet on parem kui vale.